Kursuse tagasiside ja enesehinnangu refleksioon

Kursuse tagasiside ja enesehinnangu refleksiooni postituse kirjutan oma õpilepingu põhjal .

Digitaalsete õppematerjalide koostamise kursuse raames täiendasin oma teadisi digitaalsete õppematerjalide loomise osas. Uueks vahendiks osutusid minu jaoks nii mitmedki programmid. Praktiseerisin nii mõndagi ja ajaveebi postituses kajastasin GLO Maker´it. Kogemused antud programmiga olid esialgu väga positiivsed, kuid lõpplahendus ehk väljund, mis ei töötanud korrektselt, tõid väheke negatiivseid emotisoone esile. Kontakttunnis sai uuritud ka Xertet, mis tekitas suure huvi ning võib arvata, et koolitöös on plaanis programmi rohkem kasutada. 

Meelde sai tuletatud õppematerjalide autoriõigused ja allikmaterjalidele viitamine. Viitamise teemal sai lähemalt tutvutud APA6 viitamissüsteemiga, mis on väga põhjalik ja detailne. Õppematerjalide kvaliteedi hindamisest olen olnud teadlik kui Koolielu portaali olen tahtnud loodud materjale üles laadida, kuid hindamissüsteemi järgi enda materjalidele punkte ei ole arvestanud. Nüüd on seegi tehtud. 

Rühma koostöö sujus ladusalt. Igaühel meist oli teada, mida peame individuaalselt valmis tegema ning kuidas antud tööd omavahel siduda. Ei esinenud grupis liikmeid, kes oleks oma töö tegemata jätnud, mille tõttu oleks olnud töö poolik. Grupitöö kaaslastega võin nimetada edukaks koostööks.

Loengumaterjalid, kohustuslikud kirjandused töötasin läbi. Lisana otsisin infot Internetist. Osalesin enamustel kontaktpäevadel. Põnevusega lugesin ka kursusekaaslaste postitusi, mõndasid sai ka kommenteeritud. Erinevaid keskkondi sai katsetada. Nii mõnigi oli vana hea tuttav, kuid oli ka uusi, mida avastada.

Kursuse ja kursusekaaslaste blogipostitusi sai jälgitud RSS vooga ja EduFeedris. Arutelu erinevatel kuruse teemadel sai peetud kursusekaaslastega Skype teel. Õppejõult sai vajadusel erinevatele küsimustele vastuseid ja tuge kodutööde tegemisel.

Kontakttundidel sai kasutada Mac´i, mis esimesel korral oli päris naljakas. Ei osanud masinat käivitada :D Põhitöövahendiks kujunes isiklik sülearvuti, kuhu sai installeeritud vajaminevad programmid, nt GLO Maker ja mille kaudu sai luua ka vajalikud veebipõhised kontod, nt Mendeley (see juba varajasemast ajast).

Õpilepingu koostamine, mis on üpriski mõjuv, aitas pidada kinni kodutööde tähtaegadest. Vaatamata, et saabunud on kevad (mida võib nimetada ka suveks), kasutasin iga vaba hetke õppimisele. Üldiseks tulemuseks on juba 3 ainet hinnatud, 1 on hindamisel ja 4 ainet vaja veel lõpetada - kodutööde võlgnevused puuduvad.

Kokkuvõttes saan öelda, et antud kursus oli vägagi huvitav ja parajalt praktiline, mille tulemusel on minu eesmärgid ka täidetud. Mõneti kahju, et ei saanud osaleda 2. kontaktpäeval, kuid tiheda info liikumisega olen kursis, mis antud päeval toimus. :)

Viimane teema: õppematerjalide kvaliteet

Viimase ülesandena tuleb keskenduda õppematerjalide kvaliteedile.
Kvaliteedinõuded on loodud selleks, et

• toetada kvaliteetsete e-õppematerjalide loomist,
• valida uusi e-õppematerjale Koolielu portaali,
• anda hinnang olemasolevatele e-õppematerjalidele Koolielu portaalis.

(Koolielu, 2012)

Nagu juba Viive on maininud, meie rühmatööd Veebitahvlid  analüüsis juba Taimi oma postituses.

Rühmatöö kogus kokku 28 punkti, mille tulemusel õppematerjal vastab kvaliteedinõuetele (Koolielu, 2012).

Kokkuvõtlikult öeldes on õpematerjalide kvaliteedinõuded väga positiivsed, mille tulemusel saab (vajadusel) materjale parendada ja avaldada kvaliteetseid materjale.

Kasutatud materjalid:

Koolielu. (15.04.2012). Koolielu portaali õppematerjalide kvaliteedinõuded. Loetud aadressilt: 

Rühmatöö aines “Digitaalsete õppematerjalide koostamine”

Ülesanne 

Rühmatööde eesmärgiks on:

• Uurida põhjalikumalt mingit konkreetset tehnoloogiat või vahendit digitaalsete õppematerjalide loomiseks. Väiksemahuliste vahendite korral sobib ka mitme samalaadse vahendi võrdlus.
• Koostada veebipõhine õppematerjal, mis annab ülevaate vahendi peamistest võimalustest.

Viive, Taimi ja Marise  rühmatöö on LeMillis kogumikuna Veebitahvlid http://lemill.net/community/people/viiveabel/collections/veebitahvlid

Kuues teema: allikmaterjalidele viitamine

6. ülesandena tuleb keskenduda kasutatud materjalide korrektselt viitamisele. 


Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut on kirjeldanud viitamist kui  korrektset autorluse väljatoomist tekstisiseste viidete ja teksti järel esitletavate täisviidete (allikate või kirjanduse loetelu) abil. Kasutatud kirjanduse loetelu sisaldab ainult neid teoseid/artikleid, millele tekstis on eelnevalt tõepoolest viidatud. 

Nii koduste tööde vormistamisel kui magistritöö kirjutamisel tuleb kõikidele teiste autorite ideedele, väidetele ja andmetele korrektselt viidata. Viidete vormistamiseks on teadusmaailmas terve hulk erinevaid viitamissüsteeme. TLÜ Informaatika instituut soovitab üliõpilastel järgida APA viitamissüsteemi 6. versioon, mis on üks enamkasutatavaid viitamissüsteeme maailmas (Põldoja, 2012).

Eelnevate kodutööde kirjutamisel on viitamistel olnud suureks abiks APA viitamissüsteemist lühiülevaate esitlus ja *.pdf dokument.

Enim kasutatavad allikate tüübid, mida olen kodutööde kirjutamisel kasutanud (näited osaliselt võetud APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõtte *.pdf dokumendist):

• raamat Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina
• toimetatud raamatPata, K., & Laanpere, M. (toim). (2009). Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
• raamatupeatükk
  Laanpere, M., Tammets, K. (2009). Õpetajate kogukonnad ja portfooliod. K. Pata, & M. Laanpere (Toim.), Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
• teadusajakirja artikkel Thelwall, M. (2000). Computer-based assessment: a versatile educational tool. Computers & Education, 34(1), 37–49. Loetud aadressil: http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0360131599000378
• konverentsikogumikus ilmunud artikkelPõldoja, H., Väljataga, T., Tammets, K., & Laanpere, M. (2011). Web-based Self- and Peer-assessment of Teachers’ Educational Technology Competencies. H. Leung, E. Popescu, Y. Cao, R. Lau, & W. Nejdl (toim), Advances in Web-Based Learning – ICWL 2011: 10th International Conference, Hong Kong, China, December 2011. Proceedings (lk 122–131). Berlin / Heidelberg: Springer.
• veebiallikad
  Vikipeedia. (13.03.2013). E-raamat. Loetud aadressil: http://et.wikipedia.org/wiki/E-raamat
• veebilehekülg, ilma avaldamiskuupäevataTiigrihüppe Sihtasutus. (kuupäev puudub). DigiTiiger põhikursus. Loetud aadressil: http://www.tiigrihype.ee/et/digitiiger-pohikursus
• ajaveebipostitusAbel, V. (2013, 24. aprill). Allikmaterjalidele viitamine (ajaveebipostitus). Loetud aadressil http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/viiabel/

Erinevate allikate haldamiseks tulevad appi viidete haldamise programmid, mis võimaldavad koguda kokku kõik oma loetud artiklid (enamasti PDF failidena) ning sisestada iga artikli kohta vajalikud metaandmed (autorid, pealkiri, ajakiri, number, ilmumisaasta jne) (Põldoja, 2012).

Seoses Tallinna ülikooli õpingutega olen tutvust teinud viidete haldamise vahendiga Mendeley. Mendeley´d on võimalik kasutada nii veebipõhise keskkonnana kui ka arvutisse installeeritud klientprogrammina.

Mendeleys olen liitunud Learning Environments and Learning Networks grupiga ja kontaktidesse on lisatud isikud, kelle tegevusi saan huviga jälgida :).

Artiklite otsingul kasutasin otsingumootorit Google Scholar ja Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu e-andmebaaside lehekülge, probleeme ei tekkinud. Mõlemast leidsin otsitava artikli, kuid leidmata jäi ainult Mendeley´s. Katsetuseks proovisin aga mõne teise märksõnaga ning otsingu tulemused lisasin enda kogusse. Otsingu tulemuses on Mendeleys iga artikli juures näha, kui mitu Mendeley kasutajat (anonüümselt) on seda artiklit oma kogusse lisanud. 

Mendeley klientprogramm on installeeritud varasemast ajast.  Programmi aken on loogiliselt aru saadav ja info on kergesti üles leitav. Klientprogrammis on võimalik lugeda enda kogusse lisatud dokumente, jälgida grupi toiminguid. Paari hiire klikiga on võimalik  artikli korrektset viidet kopeerida, tuleb ainult jälgida, milline viitamissüsteem (View > Citation Style) on kasutusel ja anda käsklus Copy Citation->Paste. 

Kasutatud materjalid:

• Põldoja, H. (2012). Allikmaterjalidele viitamine. Loetud aadressilt: http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/allikmaterjalidele-viitamine/

Viies teema: õppematerjalide autoriõigus

5. ülesandena, tuleb lugeda läbi eestikeelne lugemismaterjal ja valida üks ingliskeelne teadusartikkel 5. teema alt ning tutvuge sellega.

Õpetaja igapäevatöös puututakse autoriõigusega kokku eelkõige teiste loodud õppematerjale kasutades ning oma õppematerjale koostades (Põldoja, 2012). 

Ingrid Maadvere on Haridustehnoloog Tiigrihüppe SA blogis arutlenud antud teemal "Kuidas on seotud kool ja autoriõigused?" sügavamalt, tuues välja nii mõningaid näiteid, püüdes selgeks teha puust ja punaselt. :) 

Samuti leidsin Õpetajate lehes Martin Ritsi poolt kirjutatud artikkli "Õppematerjalid ja intellektuaalse omandi kaitse". Pedagoogid riputavad parimas usus enda koostatud õppematerjale õpilaste tarvis veebi üles, kuid see tegevus võib minna vastuollu autoriõiguse seadusega (Õpetajate leht, 2012).

Ise olen autoriõigustega rohkem kokku puutunud oma töös, täpsemalt kui vaja materjali või juhendeid koostada. Lugedes eelnevaid (I. Maadvere ja M. Ritsi) artikkleid, selgub, et väga lihtne on sattuda eksiteele.

Hiljuti oli kokkupuude autoriõigustega Eero Johannese loengus "IT arendamise juriidilised probleemid", kus ühe teemana oli juttu ka täpsemalt autoriõiguste seadustest.

Eestis kõige tuntumaks avatud sisulitsentsiks on Creative Commons litsentsid, mida on võimalik enda koostatud materjalidele või juhenditele külge siduda.

Avatud sisulitsents on luba, millega autor annab teose kasutajale õiguse teostada osa oma isiklikke või varalisi õiguseid. Enamasti kuulub siia õigus teost kohandada, kopeerida ja levitada. Avatud sisulitsentsid võivad sisaldada ka piiranguid, näiteks ärilise kasutuse või muutmise piirang (Põldoja, 2012).

Veelkord meeldetuletuseks Creative Commons´i litsentsidest ja nende tähendustest, mida olen omal ajal ka enda e-porfooliosse lühidalt kirja pannud :

• Attribution (CC BY) - kohustus viidata teosele autori poolt määratud viisil
• Attribution-ShareAlike (CC BY-SA) - muudatusi ja tuletatud teoseid tuleb edasi levitada sama, lähedase või ühilduva litsentsi alusel
• Attribution-NoDerivs (CC BY-ND) - Tööd võib alla laadida seni, kuni seda ei muudeta ja viidatakse autorile, kuid samal ajal võib tööd kasutada ka ärilistel eesmärkidel. 
• Attribution-NonCommercial (CC BY-NC) - teost ei tohi kasutada ärilistel eesmärkide
• Attribution-NonCommercial-ShareAlike (CC BY-NC-SA) - teost ei tohi kasutada ärilistel eesmärkide, kuid võib levitada.
• Attribution-NonCommercial-NoDerivs (CC BY-NC-ND) - teost ei tohi muuta ega kasutada tuletatud teoste loomisel

Lähemalt tutvusid teadusartikkliga: Permission granted: open licensing for educational resources. Open Learning: The Journal of Open and Distance Learning, mille autoriks on A. Bissell.

Juba artikli alguses on kirjutatud kasutusõigustest, et antud artiklit võib kasutada teadustöö, õpetamise ja õppimise eesmärgil. Rangelt keelatud on süstemaatiline reprodutseerimine, edasimüümine, laen, süstemaatiline varustamin või jaotamine, mis tahel kujul. Hoiatatakse, et kirjastaja ei anna mingit garantiid, et sisu oleks täielik, täpne või ajakohane jne.

Artikli põhiküsimuseks on avatud litsentside luba andmine õppevahenditele.


Avatud litsentsid on määratletud avatud õppematerjalidele (Open Educational Resources - OER), mis on digitaliseeritud ja pakutakse vabalt ning avalikult õpetajatele, õpilastele ja iseõppijatele kasutada, mida on võimalik uuesti kasutada õpetamiseks, õppimiseks ja ka teadustööks.

OER sisaldavad õppimise sisu, tarkvara arendamist, sisu kasutamist ja levitamist ning ressursside rakendamist.

Avatud hariduse liikumine on ajendatud uskumusele, et 

• teadmised saaksid ja peaksid olema tasuta. Teadmised peaksid olema võimalised arenema ja kohanema ajale, vajadustele ning kultuurile;
• õpetajad jt. soovivad koostööd teha OERga, et parandada haridussüsteemi ja võimalusi õppimiseks. Õpetamine ja õppimine peaksid sisaldama loomingulisi tegevusi;
• mingil ajahetkel igaüks on kas looja või tarbija. Õpetajad ja õpilased tegelevad nii tootmisega ja kasutavad OER´i, kaasates pedagoogikat ja uust tehnoloogiat;
• OER peaks olema võimeline kohandama ja parandama, eriti arvestades kiirelt tehnoloogilisi muutusi ja pidevat pedagoogilisi teadmisi.

(Bisell, 2009)

Kasutatud materjalid:

• Bissell, A. (2009). Permission granted: open licensing for educational resources. Open Learning: The Journal of Open and Distance Learning, 24(1), 97–106.doi:10.1080/02680510802627886 [Open Access]
• Põldoja, H. (2012), Õppematerjalide autoriõigus. Loetud aadressil: http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-autorioigus/
• Õpetajate leht. (26.10.1012). Õppematerjalid ja intellektuaalse omandi kaitse. Loetud aadressil: http://opleht.ee/arhiiv/?archive_mode=article&articleid=8105

Neljas teema: uued tehnoloogiad

4. ülesandes 

• Tutvuda lugemismaterjalidega.
• Katsetada paarileheküljelise e-raamatu koostamist mingi olemasoleva teksti põhjal. Autorvahendi valikul soovitavalt iBooks Author, PressBooks, sigil vms. EPUB formaadis raamatu katsetamiseks sobib Adobe Digital Editions tarkvara.
• Kirjutada selle põhjal ajaveebipostitus.

Sõnal e-raamat on mitu tähendust.

• E-raamat võib tähendada mistahes teksti või monograafilist teost, mis on tehtud kättesaadavaks elektroonilisel kujul.
• E-raamatuna võib käsitleda juttu, mis on saadetud e-postiga või tehtud kättesaadavaks ükskõik millise tekstitöötlusprogrammi vahendusel.
• Eesti Rahvusraamatukogu kasutab raamatukogundusliku terminina mõistet e-raamat kui litsentsi alusel kasutatav või vaba juurdepääsuga digitaalteavik, milles on ülekaalus otsingut võimaldav tekst ja mis on trükitud raamatu (monograafia) analoog. 

(Vikipeedia, 2013)

E-raamatu ja e-õpiku puhul võib ette näha mitmeid erinevusi:

• Erinevalt ilukirjanduslikest raamatutest ei moodusta õpiku monoliitset tervikut: e-õpikut saab müüa üksikute peatükkidena, neid erinevas järjekorras kokku panna jne.
• e-õpik sisaldab simulatsioone, harjutusi ja muud interaktiivset sisu.
• e-õpik võimaldab jälgida õppija edenemist ning õpiku sisu sellele vastavalt kohandada.
• e-õpik võimaldab õppijatel lisada märkmeid, näha teiste õppijate märkmeid jne. 

(Põldoja, 2012)

Lugedes neid erinevusi, mulle tundub, et ei ole siiani ühtegi e-õpikut valmis teinud. Kõik on olnud nö e-raamatud.

E-raamatuid olen koostanud koolielu.ee portaali e-kursustel. Üks viimasemaid oli Widbook keskkond, mis sobib veebipõhiste raamatute koostamiseks. Raamatusse saab lisada nii teksti- kui ka video- ja pildifaile. Raamatut on võimalik teistesse keskkondadesse lisada linkimise teel. Vajalik on registreerumine. 

Samuti myebook, mis on samuti keskkond veebipõhiste raamatute koostamiseks. Raamatusse saab lisada nii teksti- kui ka video- ja audiofaile. Raamatut on võimalik teistesse keskkondadesse lisada vistutamise või linkimise teel. Katsetuseks tehtu: Eesti rahatähed ja mündid

E-raamatu koostamiseks katsetasin  PressBooks keskkonda, mis on WordPress peale ehitatud.
E-raamatu koostamisel kasutasin enamjaolt piltide üles laadimist. Pildid paigutasin teksti kõrvale ning nii mõnedki pildid linkisin veebi aadressiga ja pildi redigeerimisel lisasin pealkirjad, st. pildile hiirega peale liikudes ilmub selgitav tekst. Minu e-raamat
Proovisin ka videot lisada embed koodi abil, kuid ei rakendunud. Oli võimalik ainult linkida.
Eksportides e-raamatut pdf failiks - väga ilmetu. Üleliigselt palju vaba ruumi. Veel on võimalik eksportida EPUB, MOBI jt.
Hea võimalus on lisada e-raamatu koostamiseks teisigi kasutajaid, liigitades vastavate õigustega.

Interaktiivse tahvli õppematerjalid
Nõustun ütlusega, et interaktiivsed tahvlid on juba jõudnud paljudesse Eesti koolidesse. Haljala gümnaasium on piirdunud kahe SMART Board tahvliga, mille tulemusel on õigused kasutamaks SMART Notebook tarkvara. Tarkvaraga olen lähemalt tutvust teinud, kui sai Tiigrihüppe DigiTiigri lisakursusele: Interaktiivne tahvel klassiõpetajale, koostada uusi juhendeid. Kui antud programmi väga süveneda ja idee ka olemas siis saaks väga edukaid, aktiivseid ja efektiivseid õppematerjale koostada. Nagu loengumaterjalis juba mainitud, saab SMART Notebook formaadis õppematerjalide avada tasuta veebipõhise SMART Notebook Express tarkvaraga. 


Kunagi on maininud haridusministeeriumi infotehnoloogia nõunik, Jaak Antoni, et iPadid ja e-lugerid jõuavad koolide igapäevaellu juba järgmise viie kuni kümne aasta jooksul.

Tasapisi on antud vahendid jõudnud rohkem eraisikute igapäevaellu. Koole on Eestis palju ja nende majanduslik kui ka taristu seis on väga erinev. Kool, kellel on taristu väga heal tasemel, saavad enda rahalisi vahendeid investeerida tahvelarvutitesse. Samas koolid, kellel puuduvad vajalikud IKT vahendid (arvuti, projektor jt.), ei saa nii pea unistada iPadidest ja e-lugeritest. 
Arvan, et igati hea variant oleks võtta suund BYOD´le (bring your own device). Arvuti tundi läbi viies olen isegi palunud õpilastel (10-12 kl.) isiklikud sülearvutid arvutiklassi kaasa võtta, kuna lihtsalt kõigile pole kohti jätkunud. Ingrid Maadvere on väga hästi kirjeldanud enda esimest BYOD tundi (nutitelefonid, tahvelarvutid), kus pärast tunni läbiviimist tajus, et antud maailmas on vaja veel palju õppida ja uurida. Eelnevalt tuleks õpetajal tunnimaterjal läbi mõelda ja katsetada ning samuti ette näha nõrgad kohad. See on ju "uue maailma" haru, mida õpetajad ei ole veel eriti kasutusele võtnud, kuid paistab, et õpilastele on see täitsa meeldiv.

Ise kujutan ette, et 2020 aasta õpikud on rohkem e-õpiku laadsed, samas ei tasuks ära unustada paberkandjal raamatuid - sest neil on oma väärtus.

Kasutatud materjalid:

• Põldoja, H.( 2012). Uued tehnoloogiad õppematerjalide koostamiseks. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/uued-tehnoloogiad-oppematerjalide-koostamiseks/
• Vikipeedia. (13.03.2013). E-raamat. Loetud aadressil: http://et.wikipedia.org/wiki/E-raamat

Kolmas teema: arvutipõhine testimine

3. kodutöö ülesandena 

• Läbi lugeda lugemismaterjal arvutipõhistest testidest
• Valida üks uus testide koostamise vahend ja koostage seal 3…5 eri tüüpi küsimusest koosnev test (sõltuvalt vahendi võimalustest). Kirjutage ajaveebipostitusse oma kogemused vahendi kasutamisest ning lisage link koostatud testile.
• Valida artiklite lehelt kolmanda teema alt üks teadusartikkel, lugeda see läbi ja tuua paar olulisemat mõtet välja oma postituses.

Lugemismaterjalis "Arvutipõhised testid" on ära toodud arvutipõhiste testide küsimuste tüübid: 

• Multiple Choice (choiceInteraction) = mitmikvalik
• Multiple Response (choiceInteraction) = mitmikvastus
• Order (orderInteraction) = järjestamine
• Associate (associateInteraction) = ühendamine
• Match (matchInteraction) = seostamine
• Gap Match (gapMatchInteraction) = lünktekst
• Inline Choice (inlineChoice) = valik tekstis
• Text Entry (textEntryInteraction) = lünktekst
• Extended Text (extendedTextInteraction) = esseevastusega
• Hottext (hottextInteraction) = mitmikvalik tekstis
• Slider (sliderInteraction) = skaala

(Põldoja)

Antud küsimustetüüpidest olen enda loodud testides enamjaolt kasutanud mitmik valikut, ühendamist, lünkteksti, järjestamist (antud valikud on võimalik leida vanast heast programmist HotPotatoes, Quizlet). 

Arvutipõhiste testide koostamiseks on terve rida erinevaid vahendeid. Osa neist võimaldab koostada enesekontrolliks mõeldud teste, kus õppijale antakse testi järel automaatne tagasiside, mida kusagile ei salvestata. Teine osa testimissüsteeme sisaldab lisaks testide koostamise vahenditele ka keskkonda testide sooritamiseks. Sel juhul salvestatakse õppija vastused keskkonda ning õpetajal on võimalik saada kõigi õppijate vastustest ülevaade. Mõnel juhul on need vahendid ühes süsteemis koos (näiteks õpihaldussüsteemis), teisel juhul on tegemist eraldi vahenditega (Põldoja).

Enamjaolt olen loonud teste programmiga HotPotatose - eesti keeles ja matemaatikas - ja veebikeskonnas Quizlet - inglise keele sõnad (antud eelmainitud keskkonnad on täiendamisel). Samuti mõned aastad tagasi olen saanud teha ka interaktiivse tahvli SMART programmiga teste: Eesti maakonnad ja vapid, mis on koostatud koos Piret Joalaiuga ning avalikustatud Koolielus. 

Arvutipõhise testimise vahendite liigitamiseks koostasin lugemismaterjali põhjal kokkuvõtliku mõttekaardi:

Testide koostamise vahendiks valisin Quizlet, mis on veebipõhine keskkond sõnade, mõistete vms. õppimiseks ning kinnistamiseks mis tahes aines. Koostamiseks vajalik keskkonda registreerumine. Registreeruda saab luues konto kasutajanime ja parooliga või kasutada Facebooki kaudu sisselogimist.

Virtuaalseid harjutusi on antud keskkonnas lihtne luua, avalikustada ja harjutada.

Harjutuste loomiseks sisestasin pealkirja (Title). Soovitavalt ka lühikirjeldus (Description) ja aine valdkonna (Subjects).

Vasakpoolsest rippmenüüst võimalik valida, kas komplekt on avalik kõigile, ainult loojale, määratud gruppidele või pääseb ligi vaid määratud salasõna abil. Parempoolsest rippmenüüst saab valida, kas komplekti saab muuta ainult looja, määratud grupid või need, kellel on määratud salasõna. Antud valikud jätsin vaikimisi avalikuks ja looja poolt muudetavaks.

Määrates sõnakaartidele keelevalikud, lisa vasakusse tulpa põhisõna, paremale selle definitsioon või vaste (mõnes teises keeles). Võimalus kasutada vasaku tulpa põhisõna auto-define valikut (vaste tekib vasakusse tulpa), kuid 100%´lt kõikidele sõnadele tähendusi ei leia. Rida on võimalik kustutada, vajutades paremas tulbas olevale märgile X ja samuti asukohta muutmiseks kahesuunalisele noolele.

Programm Quizlet sisaldab harjutusi ...:

• Speller sobib võõrkeele õppimiseks, nt inglise keelset sõna hääldatakse ja õppijal tuleb see õigesti sisestada.
• Learn abil on samuti võimalik sõnu õppida. Võõrkeelse sõnale tuleb sisestada eestikeelne tõlge. Harjutuse aknas on kogu aeg näha, mitu sõna on veel jäänud (Remaining), mitu korda on eksitud (Incorrect) ja mitu õiget (Correct) vastust on sisestatud.
• Testi abil on võimalik sooritada enesekontrolliteste.
• Flashcards saab õppida sõnu, mõisteid vms. Kaardile on võimalik valida üks sõna (korrigeerides, kumb sõna ennem) või mõlemad (Both sides). 

... ja mänge:

• Scatter´s on vaja sõna vedada tähenduse peale. Kui valik on õige, kustuvad mõlemad ära. Mäng, mis sobib uute sõnade, tähenduste, lühi mõistete vm. õppimise alustamiseks.
• Space Race´s hakkavad sõnad ekraanilt läbi sõitma ja õppija peab võimalikult kiiresti sisestama vastavalt õppele tähenduse. Kui õppija mõnda vastust ei tea, siis antakse talle ette vastamata jäänud vastus ja tal tuleb see lihtsalt ümber kirjutada. Seejärel mäng jätkub.

Lisaks virtuaalsetele harjutustele on võimalus harjutust paberile printida, eelnevalt muutes pdf failiks.

Printimine

Samas on võimalus vistutada embed koodiga ajaveebi vm keskkonda, kuhu võimalik sisestada html koode ning harjutusi sooritada lehelt lahkumata.

Embed koodid

Keskkond on enamjaolt tasuta, tasuline on vaid piltide üles laadimine arvutist. Saadaval on suur valik tasuta pilte (Add Images -> Search Images). 

Valminud testid:

• Flashcards

• Learn

• Scatter

  

Valisin artiklite lehelt teadusartikli: Arvutipõhine hindamine kui mitmekülgne õppevahend (Computer-based assessment: a versatile educational tool. Computers & Education), mille autoriks on M. Thelwall.

Arvutipõhine hindamine on levinud Suurbritannia ülikoolides. Esialgu piirduti teksti põhinevatel lihtsatest küsimustest: küsimus ja valikvastus. Hiljem töötati välja süsteemid, et luua rohkem kasutajasõbralikke süsteeme ja laiema juurdepääsuga õppejõududele. Tänapäeval on antud süsteemid tasuta, kuid ka kommertslikel eesmärkidel. Lihtne kasutada online hindamise/testide loomiseks.

Küsimused ei põhine ainult tekstipõhiselt, vaid haaravad ka graafilisi ja multimeediumi võimalusi. Küsimuste tüüpideks võivad olla valikvastused, tekst, numbrilised ja matemaatilised vastused.

Arvutipõhist hindamist kasutatakse erinevates kontekstides, täites erinevaid funktsioone. See on tihti jagatud kujundavaks ja ka kokkuvõtvaks hindamiseks. On olemas kaks erinevat võimalust, kuidas hindamine võib olla kujundav: andes tagasisidet tulemuslikkuse ja ülesannete teostamisel omandatud oskuste eest.

Arvutipõhiste testidega on keerukamad turvalisuse protseduurid kui paberkandjal. Et kaitsta (üli)õpilaste juurdepääs testidele enne nende sooritamist, saab paberkandjal kirjalikud testid hoida kinnises ümbrikus, kuid elektroonilisi teste tuleb tavaliselt salvestada võrku ja samas kontrollida, et testide soorimine toimiks.

Turvalisuse tagamiseks oleks hea kokkuvõtva testi tegemiseks moodustada suur küsimuste pank, mis võiks hõlbustada õppejõul testi koostamiseks. Mitte ainult õppejõu poolt küsimuste valimine, vaid süsteem võiks olla automatiseeritud, loomaks testi juhuslikult valitud  küsimustega, mis on võetud küsimuste pangast. Mille tulemusel võib juhtuda, et igal õpilasel on testid erinevad küsimused, antud test küsimusi võib kasutada iga aasta - samaaegselt küsimuste panka täiendades, õpilastel on võimalus lahendada test elektrooniliselt ja kasvõi kodus ning valimata aega (testile on pandud ajaline piirang) - juhul kui on usaldusväärsus olemas.

Nii nagu on olemas mitut liiki elektroonilisi teste, on olemas ka erinevaid haridus motiive arvutipõhise hindamise kehtestamise kohta. On olemas ka mitte-haridus motiive. 

Haridusega seotud eesmärgid:

• Tulenevalt - arvutipõhine test parandaks (üli)õpilastel õppimise kogemusi.
• Vajalikkus - kirjalik test ei ole lahendus, näiteks iseõppimine CAL
• Otstarbekus - sama haridusega seotud eesmärke oleks võimalik täita nii, kuid käsitledes teisi  arvutistamise edendamist
• Effektiivsus - automaatselt salvestab töö aja
• Strateegia - eeldatavasti testimine annab positiivset mõju
• Poliitika - institutsionaalne poliitika edendab arvutipõhist hindamise kasutamist
• Teadus/eksperimendid - tulemuslikkuse hindamine.

(Thelwall, 2000)

Kasutatud materjalid:

• Põldoja, H. (kuupäev teadmata). Arvutipõhised testid. Loetud aadressil:  http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/arvutipohised-testid/
• Thelwall, M. (2000). Computer-based assessment: a versatile educational tool. Computers & Education, 34(1), 37–49. Loetud aadressil: http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0360131599000378