Õppejõud Hans Põldoja

4.27.2013

Kuues teema: allikmaterjalidele viitamine

6. ülesandena tuleb keskenduda kasutatud materjalide korrektselt viitamisele. 


Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut on kirjeldanud viitamist kui  korrektset autorluse väljatoomist tekstisiseste viidete ja teksti järel esitletavate täisviidete (allikate või kirjanduse loetelu) abil. Kasutatud kirjanduse loetelu sisaldab ainult neid teoseid/artikleid, millele tekstis on eelnevalt tõepoolest viidatud. 


Nii koduste tööde vormistamisel kui magistritöö kirjutamisel tuleb kõikidele teiste autorite ideedele, väidetele ja andmetele korrektselt viidata. Viidete vormistamiseks on teadusmaailmas terve hulk erinevaid viitamissüsteeme. TLÜ Informaatika instituut soovitab üliõpilastel järgida APA viitamissüsteemi 6. versioon, mis on üks enamkasutatavaid viitamissüsteeme maailmas (Põldoja, 2012).

Eelnevate kodutööde kirjutamisel on viitamistel olnud suureks abiks APA viitamissüsteemist lühiülevaate esitlus ja *.pdf dokument.

Enim kasutatavad allikate tüübid, mida olen kodutööde kirjutamisel kasutanud (näited osaliselt võetud APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõtte *.pdf dokumendist):
  • raamat Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina
    • toimetatud raamatPata, K., & Laanpere, M. (toim). (2009). Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
    • raamatupeatükk
      Laanpere, M., Tammets, K. (2009). Õpetajate kogukonnad ja portfooliod. K. Pata, & M. Laanpere (Toim.), Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
  • teadusajakirja artikkel Thelwall, M. (2000). Computer-based assessment: a versatile educational tool. Computers & Education, 34(1), 37–49. Loetud aadressil: http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0360131599000378
  • konverentsikogumikus ilmunud artikkelPõldoja, H., Väljataga, T., Tammets, K., & Laanpere, M. (2011). Web-based Self- and Peer-assessment of Teachers’ Educational Technology Competencies. H. Leung, E. Popescu, Y. Cao, R. Lau, & W. Nejdl (toim), Advances in Web-Based Learning – ICWL 2011: 10th International Conference, Hong Kong, China, December 2011. Proceedings (lk 122–131). Berlin / Heidelberg: Springer.
  • veebiallikad
    Vikipeedia. (13.03.2013). E-raamat. Loetud aadressil: http://et.wikipedia.org/wiki/E-raamat
Erinevate allikate haldamiseks tulevad appi viidete haldamise programmid, mis võimaldavad koguda kokku kõik oma loetud artiklid (enamasti PDF failidena) ning sisestada iga artikli kohta vajalikud metaandmed (autorid, pealkiri, ajakiri, number, ilmumisaasta jne) (Põldoja, 2012).

Seoses Tallinna ülikooli õpingutega olen tutvust teinud viidete haldamise vahendiga Mendeley. Mendeley´d on võimalik kasutada nii veebipõhise keskkonnana kui ka arvutisse installeeritud klientprogrammina.

Mendeleys olen liitunud Learning Environments and Learning Networks grupiga ja kontaktidesse on lisatud isikud, kelle tegevusi saan huviga jälgida :).

Artiklite otsingul kasutasin otsingumootorit Google Scholar ja Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu e-andmebaaside lehekülgeprobleeme ei tekkinud. Mõlemast leidsin otsitava artikli, kuid leidmata jäi ainult Mendeley´s. Katsetuseks proovisin aga mõne teise märksõnaga ning otsingu tulemused lisasin enda kogusse. Otsingu tulemuses on Mendeleys iga artikli juures näha, kui mitu Mendeley kasutajat (anonüümselt) on seda artiklit oma kogusse lisanud. 

Mendeley klientprogramm on installeeritud varasemast ajast.  Programmi aken on loogiliselt aru saadav ja info on kergesti üles leitav. Klientprogrammis on võimalik lugeda enda kogusse lisatud dokumente, jälgida grupi toiminguid. Paari hiire klikiga on võimalik  artikli korrektset viidet kopeerida, tuleb ainult jälgida, milline viitamissüsteem (View > Citation Style) on kasutusel ja anda käsklus Copy Citation->Paste. 

Kasutatud materjalid:

No comments:

Post a Comment