Kuues teema: allikmaterjalidele viitamine

6. ülesandena tuleb keskenduda kasutatud materjalide korrektselt viitamisele. 


Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut on kirjeldanud viitamist kui  korrektset autorluse väljatoomist tekstisiseste viidete ja teksti järel esitletavate täisviidete (allikate või kirjanduse loetelu) abil. Kasutatud kirjanduse loetelu sisaldab ainult neid teoseid/artikleid, millele tekstis on eelnevalt tõepoolest viidatud. 

Nii koduste tööde vormistamisel kui magistritöö kirjutamisel tuleb kõikidele teiste autorite ideedele, väidetele ja andmetele korrektselt viidata. Viidete vormistamiseks on teadusmaailmas terve hulk erinevaid viitamissüsteeme. TLÜ Informaatika instituut soovitab üliõpilastel järgida APA viitamissüsteemi 6. versioon, mis on üks enamkasutatavaid viitamissüsteeme maailmas (Põldoja, 2012).

Eelnevate kodutööde kirjutamisel on viitamistel olnud suureks abiks APA viitamissüsteemist lühiülevaate esitlus ja *.pdf dokument.

Enim kasutatavad allikate tüübid, mida olen kodutööde kirjutamisel kasutanud (näited osaliselt võetud APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõtte *.pdf dokumendist):

• raamat Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina
• toimetatud raamatPata, K., & Laanpere, M. (toim). (2009). Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
• raamatupeatükk
  Laanpere, M., Tammets, K. (2009). Õpetajate kogukonnad ja portfooliod. K. Pata, & M. Laanpere (Toim.), Tiigriõpe: haridustehnoloogia käsiraamat. Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
• teadusajakirja artikkel Thelwall, M. (2000). Computer-based assessment: a versatile educational tool. Computers & Education, 34(1), 37–49. Loetud aadressil: http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0360131599000378
• konverentsikogumikus ilmunud artikkelPõldoja, H., Väljataga, T., Tammets, K., & Laanpere, M. (2011). Web-based Self- and Peer-assessment of Teachers’ Educational Technology Competencies. H. Leung, E. Popescu, Y. Cao, R. Lau, & W. Nejdl (toim), Advances in Web-Based Learning – ICWL 2011: 10th International Conference, Hong Kong, China, December 2011. Proceedings (lk 122–131). Berlin / Heidelberg: Springer.
• veebiallikad
  Vikipeedia. (13.03.2013). E-raamat. Loetud aadressil: http://et.wikipedia.org/wiki/E-raamat
• veebilehekülg, ilma avaldamiskuupäevataTiigrihüppe Sihtasutus. (kuupäev puudub). DigiTiiger põhikursus. Loetud aadressil: http://www.tiigrihype.ee/et/digitiiger-pohikursus
• ajaveebipostitusAbel, V. (2013, 24. aprill). Allikmaterjalidele viitamine (ajaveebipostitus). Loetud aadressil http://www.htk.tlu.ee/wordpress/dippler/viiabel/

Erinevate allikate haldamiseks tulevad appi viidete haldamise programmid, mis võimaldavad koguda kokku kõik oma loetud artiklid (enamasti PDF failidena) ning sisestada iga artikli kohta vajalikud metaandmed (autorid, pealkiri, ajakiri, number, ilmumisaasta jne) (Põldoja, 2012).

Seoses Tallinna ülikooli õpingutega olen tutvust teinud viidete haldamise vahendiga Mendeley. Mendeley´d on võimalik kasutada nii veebipõhise keskkonnana kui ka arvutisse installeeritud klientprogrammina.

Mendeleys olen liitunud Learning Environments and Learning Networks grupiga ja kontaktidesse on lisatud isikud, kelle tegevusi saan huviga jälgida :).

Artiklite otsingul kasutasin otsingumootorit Google Scholar ja Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu e-andmebaaside lehekülge, probleeme ei tekkinud. Mõlemast leidsin otsitava artikli, kuid leidmata jäi ainult Mendeley´s. Katsetuseks proovisin aga mõne teise märksõnaga ning otsingu tulemused lisasin enda kogusse. Otsingu tulemuses on Mendeleys iga artikli juures näha, kui mitu Mendeley kasutajat (anonüümselt) on seda artiklit oma kogusse lisanud. 

Mendeley klientprogramm on installeeritud varasemast ajast.  Programmi aken on loogiliselt aru saadav ja info on kergesti üles leitav. Klientprogrammis on võimalik lugeda enda kogusse lisatud dokumente, jälgida grupi toiminguid. Paari hiire klikiga on võimalik  artikli korrektset viidet kopeerida, tuleb ainult jälgida, milline viitamissüsteem (View > Citation Style) on kasutusel ja anda käsklus Copy Citation->Paste. 

Kasutatud materjalid:

• Põldoja, H. (2012). Allikmaterjalidele viitamine. Loetud aadressilt: http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/allikmaterjalidele-viitamine/

Viies teema: õppematerjalide autoriõigus

5. ülesandena, tuleb lugeda läbi eestikeelne lugemismaterjal ja valida üks ingliskeelne teadusartikkel 5. teema alt ning tutvuge sellega.

Õpetaja igapäevatöös puututakse autoriõigusega kokku eelkõige teiste loodud õppematerjale kasutades ning oma õppematerjale koostades (Põldoja, 2012). 

Ingrid Maadvere on Haridustehnoloog Tiigrihüppe SA blogis arutlenud antud teemal "Kuidas on seotud kool ja autoriõigused?" sügavamalt, tuues välja nii mõningaid näiteid, püüdes selgeks teha puust ja punaselt. :) 

Samuti leidsin Õpetajate lehes Martin Ritsi poolt kirjutatud artikkli "Õppematerjalid ja intellektuaalse omandi kaitse". Pedagoogid riputavad parimas usus enda koostatud õppematerjale õpilaste tarvis veebi üles, kuid see tegevus võib minna vastuollu autoriõiguse seadusega (Õpetajate leht, 2012).

Ise olen autoriõigustega rohkem kokku puutunud oma töös, täpsemalt kui vaja materjali või juhendeid koostada. Lugedes eelnevaid (I. Maadvere ja M. Ritsi) artikkleid, selgub, et väga lihtne on sattuda eksiteele.

Hiljuti oli kokkupuude autoriõigustega Eero Johannese loengus "IT arendamise juriidilised probleemid", kus ühe teemana oli juttu ka täpsemalt autoriõiguste seadustest.

Eestis kõige tuntumaks avatud sisulitsentsiks on Creative Commons litsentsid, mida on võimalik enda koostatud materjalidele või juhenditele külge siduda.

Avatud sisulitsents on luba, millega autor annab teose kasutajale õiguse teostada osa oma isiklikke või varalisi õiguseid. Enamasti kuulub siia õigus teost kohandada, kopeerida ja levitada. Avatud sisulitsentsid võivad sisaldada ka piiranguid, näiteks ärilise kasutuse või muutmise piirang (Põldoja, 2012).

Veelkord meeldetuletuseks Creative Commons´i litsentsidest ja nende tähendustest, mida olen omal ajal ka enda e-porfooliosse lühidalt kirja pannud :

• Attribution (CC BY) - kohustus viidata teosele autori poolt määratud viisil
• Attribution-ShareAlike (CC BY-SA) - muudatusi ja tuletatud teoseid tuleb edasi levitada sama, lähedase või ühilduva litsentsi alusel
• Attribution-NoDerivs (CC BY-ND) - Tööd võib alla laadida seni, kuni seda ei muudeta ja viidatakse autorile, kuid samal ajal võib tööd kasutada ka ärilistel eesmärkidel. 
• Attribution-NonCommercial (CC BY-NC) - teost ei tohi kasutada ärilistel eesmärkide
• Attribution-NonCommercial-ShareAlike (CC BY-NC-SA) - teost ei tohi kasutada ärilistel eesmärkide, kuid võib levitada.
• Attribution-NonCommercial-NoDerivs (CC BY-NC-ND) - teost ei tohi muuta ega kasutada tuletatud teoste loomisel

Lähemalt tutvusid teadusartikkliga: Permission granted: open licensing for educational resources. Open Learning: The Journal of Open and Distance Learning, mille autoriks on A. Bissell.

Juba artikli alguses on kirjutatud kasutusõigustest, et antud artiklit võib kasutada teadustöö, õpetamise ja õppimise eesmärgil. Rangelt keelatud on süstemaatiline reprodutseerimine, edasimüümine, laen, süstemaatiline varustamin või jaotamine, mis tahel kujul. Hoiatatakse, et kirjastaja ei anna mingit garantiid, et sisu oleks täielik, täpne või ajakohane jne.

Artikli põhiküsimuseks on avatud litsentside luba andmine õppevahenditele.


Avatud litsentsid on määratletud avatud õppematerjalidele (Open Educational Resources - OER), mis on digitaliseeritud ja pakutakse vabalt ning avalikult õpetajatele, õpilastele ja iseõppijatele kasutada, mida on võimalik uuesti kasutada õpetamiseks, õppimiseks ja ka teadustööks.

OER sisaldavad õppimise sisu, tarkvara arendamist, sisu kasutamist ja levitamist ning ressursside rakendamist.

Avatud hariduse liikumine on ajendatud uskumusele, et 

• teadmised saaksid ja peaksid olema tasuta. Teadmised peaksid olema võimalised arenema ja kohanema ajale, vajadustele ning kultuurile;
• õpetajad jt. soovivad koostööd teha OERga, et parandada haridussüsteemi ja võimalusi õppimiseks. Õpetamine ja õppimine peaksid sisaldama loomingulisi tegevusi;
• mingil ajahetkel igaüks on kas looja või tarbija. Õpetajad ja õpilased tegelevad nii tootmisega ja kasutavad OER´i, kaasates pedagoogikat ja uust tehnoloogiat;
• OER peaks olema võimeline kohandama ja parandama, eriti arvestades kiirelt tehnoloogilisi muutusi ja pidevat pedagoogilisi teadmisi.

(Bisell, 2009)

Kasutatud materjalid:

• Bissell, A. (2009). Permission granted: open licensing for educational resources. Open Learning: The Journal of Open and Distance Learning, 24(1), 97–106.doi:10.1080/02680510802627886 [Open Access]
• Põldoja, H. (2012), Õppematerjalide autoriõigus. Loetud aadressil: http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-autorioigus/
• Õpetajate leht. (26.10.1012). Õppematerjalid ja intellektuaalse omandi kaitse. Loetud aadressil: http://opleht.ee/arhiiv/?archive_mode=article&articleid=8105