Esimene teema: Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

1. teema ülesandena tuleb:

• lugeda läbi eestikeelne lugemismaterjal “Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse“
• valida üks õppematerjalide repositoorium/referatoorium ning tutvustada selle võimalustega ja saadaolevate õppematerjalidega minu õpetatavas või mind huvitavas aines.
• valida artiklite lehelt esimese teema alt üks teadusartikkel ning lugeda see läbi.

Lugedes materjali "Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse" jäid silma aastaarvud 1970-ndate ja 1980-ndate lõpp, 1992 ja hilisemad aastaarvud.

Minu digimaailma sünniks võib nimetada 1992. aasta. Enne seda ma ei ole kasutanud personaalarvutit. 

Materjalis on mainitud, et 1980-ndate lõpus hakkasid Eesti koolidesse jõudma arvutid - Eestis toodetud personaalarvuti JUKU. (Põldoja, 2012). 1992 aastal oli minu esimene kogemus personallaarvutiga, milleks oli JUKU. See oli arvutiringi tund 5. klassis ja mäletan sellest ajast ülisuurt (8 või 5¼ tolline) floppy disketti ning ussimängu. Edasised mälestused on juba 1990-ndate lõpus.

Õpiobjektid

Õpiobjektide mõistet on defineeritud erinevalt: 

• Õpiobjekti mõiste pärineb aastast 1992, mil e-õppe ekspert Wayne Hodgins tuli mõttele, et e-õppe valdkond võidaks sellest, kui õppematerjale saaks lihtsalt kuid standardiseeritud viisil väiksematest osadest kokku panna ja erinevates õpisituatsioonides taaskasutada.
• 1997. aastal, kui James J. L’Allier defineeris õpiobjekti kui “väikseim iseseisev õpikogemus, mis sisaldab eesmärki, õpitegevust ja hindamist”
• 2002. aastal valminud õpiobjektide metaandmete standard IEEE Learning Object Metadata defineerib õpiobjekti kui “mistahes digitaalne või mittedigitaalne objekt, mida võib kasutada õppimiseks, hariduses või koolituses”
• 2000. aastal pakkus David Wiley välja alternatiivse definitsiooni, mis oli ära piiratud ainult digitaalsete materjalidega: “mistahes digitaalne materjal, mida saab kasutada õppimise toetamiseks”

(Põldoja, 2012)

Õpiobjektide standard SCORM toob välja järgmised 6 tunnust, millele õpiobjekt peaks vastama:

1. Käideldavus (accessibility): võimalus saada õpiobjektile ligipääs eemal asuvast kohast ning edastada see mitmetesse eri kohtadesse.
2. Kohandatavus (adaptability): võimalus kohandada õpiobjekti lähtudes õppija või organisatsiooni vajadustest.
3. Kokkuhoid (affordability): võimalus suurendada efektiivsust ja tootlikkust vähendades õppematerjali edastamise aega ja maksumust.
4. Vastupidavus (durability): võime pidada vastu tehnoloogia arengule ilma, et õpiobjekt vajaks kulukat ümberdisainimist või ümberprogrammeerimist.
5. Koostalitlusvõime (interoperability): võimalus võtta ühe vahendiga koostatud õpiobjektid ja kasutada neid teises kohas teistsugusel tarkvaraplatvormil.
6. Korduvkasutus (reusability): paindlikkus kasutada õpiobjekti mitmetest erinevates rakendustes ja õpikontekstides.

(Põldoja, 2012)

Õpiobjektide levitamise vahendid

Lihtsamal juhul võib iga õpetaja ja õppejõud avaldada digitaalse õppematerjali oma koduleheküljel, ajaveebis või muul personaalsel platvormil (Põldoja, 2012). Nõustun kursuse materjalides oleva väitega, et paraku muudab see keerulisemaks õppematerjali võimalike huviliste poolt, kuna otsingumootorid ei erista õppematerjale tavalistest veebilehekülgedest. Et võimalusi muuta lihtsamaks ja kättesaadavamaks on arendatud spetsiaalsed platvormid digitaalsete õppematerjalide levitamiseks.

Õpiobjektide repositooriumid (repository)on spetsiaalsed andmebaasirakendused elektrooniliste õppematerjalide ja neid kirjeldavate metaandmete hoidmiseks. 

Õpiobjektide repositooriumide üheks eriliigiks on referatooriumid (referatory). Nende puhul hoitakse andmebaasis ainult õpiobjektide metaandmeid.   

Repositooriumid, mis on suunatud eesti haridusele. Olen kasutanud nii mõndagi õppematerjali ning soovitanud kasutada ka kolleegidel: : Koolielu, Miksike, LeMill, e-Õppe Arenduskeskuse repositoorium.  Tuleb tunnistada, et Miksike on isegi rohkem kasutatav pranglimise (peast arvutamise) eesmärgil. Lisaks olen enda loodud õpiobjekte avaldanud Koolielus.

Tuntuimad ülemaailmsed repositooriumid ja referatooriumid:

• MERLOT
• OER Commons
• Learning Resource Exchange 
• Connexions
• Curriki
• Khan Academy 

(Põldoja, 2012)

Lähemalt tutvustan repositooriumi Khan Academy, mis sisaldab videoloenguid erinevatel teemadel.

Kasutajaks registreerimine on tasuta ja lehe vaike keeleks on inglise keel (kerides lehe lõppu/alla saab valida teiste võõrkeelte vahel, kuid eesti keele valik sealt nimekirjast puudub). Khan Academy videote tõlkimise ja eestikeelsete originaalvideote loomisega tegeleb MTÜ KAE Kool.

Antud lehel on võimalik:

• vaadata üle 3900 erinevate ainete valdkondades õppevideosid; 
• lahendada erinevaid ülesandeid omas tempos.

Antud lehel on võimalus õpetajal registreerida end kasutajaks ja määrata end nö Coach´ks (treeener).  Selle võimalusega saavad õpilased liita end tema alla ja meie mõistes moodustuks see nö virtuaalseks klassiks.

Enda kasutaja andmeid uurides märkasin, et Khan Academy salvestab, kui kaua olen oma aega veetnud (minutites) videode vaatamisele ja ülesannete lahendamisele. Statistikat näidatakse ka teemade ja kasutajate järgi (nt mis teemal ja kelle videot oled vaadanud).

Nii Khan Academy kui ka MTÜ KAE Kooli leht on hea võimalus kasutamaks õppetöös, lihtsustades arusaamist ja aega kokkuhoides.

Et teada saada lehe rohkematest võimalustest, ei piisa 6 tunnist. Selleks oleks vaja kaasa haarata õpilasi (rakendada coach staatus), et uurida sügavamalt, mida antud videoloengute repositoorium meile pakub.

Õppematerjalide metaandmed
Et võimaldada õppematerjale repositooriumides paremini leida ning sirvida on õppematerjalid varustatud neid kirjeldavate metaandmetega. Metaandmete hulka kuuluvad näiteks materjali pealkiri, autor, avaldamise aeg, keel jne. 

On välja töötatud õpiobjektide metaandmete standard IEEE Learning Object Metadata(IEEE LOM), mis avaldati 2002. aastal. LOM standard pakub õppematerjali kirjeldamiseks 58 elementi, mis on jagatud 9 kategooriasse:

1. Üldine (General): materjali pealkiri, keel, kirjeldus, märksõnad jms üldinfo.
2. Elutsükkel (Life Cycle): materjali versioon, autor ja avaldamise aeg.
3. Meta-metaandmed (Meta‐Metadata): metaandmete sisestaja, keel ja sisestamise aeg.
4. Tehniline (Technical): õppematerjali formaat, suurus, asukoht, tehnilised nõudmised materjali kasutamiseks, kestvus.
5. Hariduslik (Educational): õppematerjali interaktiivsuse tüüp ja tase, õppematerjali tüüp, sihtgrupp, kontekst, vanuseaste, keerukuse tase, omandamiseks kuluv aeg, pedagoogiline kirjeldus.
6. Õigused (Rights): litsents, maksumus.
7. Suhe (Relation): suhe teiste õppematerjalidega.
8. Annotatsioonid (Annotation): materjali kohta kirjutatud kommentaarid.
9. Klassifikatsioon (Classification): materjali sidumine õppekava teemadega.

(Põldoja, 2012)

S. Higginsi teadusartikkel: The Impact of Interactive Whiteboards on Classroom Interaction and Learning in Primary Schools in the UK,  uuriti Inglismaal "IKT integreerimine kirja- ja arvutusoskuse strateeriatega", kus interaktiivsed tahvlid paigaldati Inglismaa 6. piirkonnas üle 80. koolis 9.-11. aastaste õpilaste klassiruumidesse. Teadusuuringu hindamiseks koguti mitmest allikast andmeid, kaasa arvatud õpilaste saavutused, struktureeritud õppetunni tähelepanekuid ja õpetajate ning õpilaste ettekujutusi. Tulemused näitasid, et interaktiivse tahvli kasutamine tegi muudatusi õpetajatel tava tehnoloogia kasutamises ja klassi koostöös. Asjaosalistele olid arusaamad valdavalt positiivsed, kuid riiklike testide saavutusteks olid õpilastele mõjunud väga vähe ja lühiajaliselt. See aga tekitas uued küsimused ja mõtted.

Kasutatud materjalid:

• Higgins, S. (2010). The Impact of Interactive Whiteboards on Classroom Interaction and Learning in Primary Schools in the UK. In M. Thomas & E. C. Schmid (Eds.), Interactive Whiteboards for Education: Theory, Research and Practice (pp. 86–101). Hershey, Pa: IGI Global. Loetud aadressil: http://dro.dur.ac.uk/6751/1/6751.pdf?DDD29+ded4ss+d67a9y
• Põldoja, H. (2012). Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/sissejuhatus-digitaalsetesse-oppematerjalidesse/