Neljas teema: uued tehnoloogiad

4. ülesandes 

• Tutvuda lugemismaterjalidega.
• Katsetada paarileheküljelise e-raamatu koostamist mingi olemasoleva teksti põhjal. Autorvahendi valikul soovitavalt iBooks Author, PressBooks, sigil vms. EPUB formaadis raamatu katsetamiseks sobib Adobe Digital Editions tarkvara.
• Kirjutada selle põhjal ajaveebipostitus.

Sõnal e-raamat on mitu tähendust.

• E-raamat võib tähendada mistahes teksti või monograafilist teost, mis on tehtud kättesaadavaks elektroonilisel kujul.
• E-raamatuna võib käsitleda juttu, mis on saadetud e-postiga või tehtud kättesaadavaks ükskõik millise tekstitöötlusprogrammi vahendusel.
• Eesti Rahvusraamatukogu kasutab raamatukogundusliku terminina mõistet e-raamat kui litsentsi alusel kasutatav või vaba juurdepääsuga digitaalteavik, milles on ülekaalus otsingut võimaldav tekst ja mis on trükitud raamatu (monograafia) analoog. 

(Vikipeedia, 2013)

E-raamatu ja e-õpiku puhul võib ette näha mitmeid erinevusi:

• Erinevalt ilukirjanduslikest raamatutest ei moodusta õpiku monoliitset tervikut: e-õpikut saab müüa üksikute peatükkidena, neid erinevas järjekorras kokku panna jne.
• e-õpik sisaldab simulatsioone, harjutusi ja muud interaktiivset sisu.
• e-õpik võimaldab jälgida õppija edenemist ning õpiku sisu sellele vastavalt kohandada.
• e-õpik võimaldab õppijatel lisada märkmeid, näha teiste õppijate märkmeid jne. 

(Põldoja, 2012)

Lugedes neid erinevusi, mulle tundub, et ei ole siiani ühtegi e-õpikut valmis teinud. Kõik on olnud nö e-raamatud.

E-raamatuid olen koostanud koolielu.ee portaali e-kursustel. Üks viimasemaid oli Widbook keskkond, mis sobib veebipõhiste raamatute koostamiseks. Raamatusse saab lisada nii teksti- kui ka video- ja pildifaile. Raamatut on võimalik teistesse keskkondadesse lisada linkimise teel. Vajalik on registreerumine. 

Samuti myebook, mis on samuti keskkond veebipõhiste raamatute koostamiseks. Raamatusse saab lisada nii teksti- kui ka video- ja audiofaile. Raamatut on võimalik teistesse keskkondadesse lisada vistutamise või linkimise teel. Katsetuseks tehtu: Eesti rahatähed ja mündid

E-raamatu koostamiseks katsetasin  PressBooks keskkonda, mis on WordPress peale ehitatud.
E-raamatu koostamisel kasutasin enamjaolt piltide üles laadimist. Pildid paigutasin teksti kõrvale ning nii mõnedki pildid linkisin veebi aadressiga ja pildi redigeerimisel lisasin pealkirjad, st. pildile hiirega peale liikudes ilmub selgitav tekst. Minu e-raamat
Proovisin ka videot lisada embed koodi abil, kuid ei rakendunud. Oli võimalik ainult linkida.
Eksportides e-raamatut pdf failiks - väga ilmetu. Üleliigselt palju vaba ruumi. Veel on võimalik eksportida EPUB, MOBI jt.
Hea võimalus on lisada e-raamatu koostamiseks teisigi kasutajaid, liigitades vastavate õigustega.

Interaktiivse tahvli õppematerjalid
Nõustun ütlusega, et interaktiivsed tahvlid on juba jõudnud paljudesse Eesti koolidesse. Haljala gümnaasium on piirdunud kahe SMART Board tahvliga, mille tulemusel on õigused kasutamaks SMART Notebook tarkvara. Tarkvaraga olen lähemalt tutvust teinud, kui sai Tiigrihüppe DigiTiigri lisakursusele: Interaktiivne tahvel klassiõpetajale, koostada uusi juhendeid. Kui antud programmi väga süveneda ja idee ka olemas siis saaks väga edukaid, aktiivseid ja efektiivseid õppematerjale koostada. Nagu loengumaterjalis juba mainitud, saab SMART Notebook formaadis õppematerjalide avada tasuta veebipõhise SMART Notebook Express tarkvaraga. 


Kunagi on maininud haridusministeeriumi infotehnoloogia nõunik, Jaak Antoni, et iPadid ja e-lugerid jõuavad koolide igapäevaellu juba järgmise viie kuni kümne aasta jooksul.

Tasapisi on antud vahendid jõudnud rohkem eraisikute igapäevaellu. Koole on Eestis palju ja nende majanduslik kui ka taristu seis on väga erinev. Kool, kellel on taristu väga heal tasemel, saavad enda rahalisi vahendeid investeerida tahvelarvutitesse. Samas koolid, kellel puuduvad vajalikud IKT vahendid (arvuti, projektor jt.), ei saa nii pea unistada iPadidest ja e-lugeritest. 
Arvan, et igati hea variant oleks võtta suund BYOD´le (bring your own device). Arvuti tundi läbi viies olen isegi palunud õpilastel (10-12 kl.) isiklikud sülearvutid arvutiklassi kaasa võtta, kuna lihtsalt kõigile pole kohti jätkunud. Ingrid Maadvere on väga hästi kirjeldanud enda esimest BYOD tundi (nutitelefonid, tahvelarvutid), kus pärast tunni läbiviimist tajus, et antud maailmas on vaja veel palju õppida ja uurida. Eelnevalt tuleks õpetajal tunnimaterjal läbi mõelda ja katsetada ning samuti ette näha nõrgad kohad. See on ju "uue maailma" haru, mida õpetajad ei ole veel eriti kasutusele võtnud, kuid paistab, et õpilastele on see täitsa meeldiv.

Ise kujutan ette, et 2020 aasta õpikud on rohkem e-õpiku laadsed, samas ei tasuks ära unustada paberkandjal raamatuid - sest neil on oma väärtus.

Kasutatud materjalid:

• Põldoja, H.( 2012). Uued tehnoloogiad õppematerjalide koostamiseks. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/uued-tehnoloogiad-oppematerjalide-koostamiseks/
• Vikipeedia. (13.03.2013). E-raamat. Loetud aadressil: http://et.wikipedia.org/wiki/E-raamat

Kolmas teema: arvutipõhine testimine

3. kodutöö ülesandena 

• Läbi lugeda lugemismaterjal arvutipõhistest testidest
• Valida üks uus testide koostamise vahend ja koostage seal 3…5 eri tüüpi küsimusest koosnev test (sõltuvalt vahendi võimalustest). Kirjutage ajaveebipostitusse oma kogemused vahendi kasutamisest ning lisage link koostatud testile.
• Valida artiklite lehelt kolmanda teema alt üks teadusartikkel, lugeda see läbi ja tuua paar olulisemat mõtet välja oma postituses.

Lugemismaterjalis "Arvutipõhised testid" on ära toodud arvutipõhiste testide küsimuste tüübid: 

• Multiple Choice (choiceInteraction) = mitmikvalik
• Multiple Response (choiceInteraction) = mitmikvastus
• Order (orderInteraction) = järjestamine
• Associate (associateInteraction) = ühendamine
• Match (matchInteraction) = seostamine
• Gap Match (gapMatchInteraction) = lünktekst
• Inline Choice (inlineChoice) = valik tekstis
• Text Entry (textEntryInteraction) = lünktekst
• Extended Text (extendedTextInteraction) = esseevastusega
• Hottext (hottextInteraction) = mitmikvalik tekstis
• Slider (sliderInteraction) = skaala

(Põldoja)

Antud küsimustetüüpidest olen enda loodud testides enamjaolt kasutanud mitmik valikut, ühendamist, lünkteksti, järjestamist (antud valikud on võimalik leida vanast heast programmist HotPotatoes, Quizlet). 

Arvutipõhiste testide koostamiseks on terve rida erinevaid vahendeid. Osa neist võimaldab koostada enesekontrolliks mõeldud teste, kus õppijale antakse testi järel automaatne tagasiside, mida kusagile ei salvestata. Teine osa testimissüsteeme sisaldab lisaks testide koostamise vahenditele ka keskkonda testide sooritamiseks. Sel juhul salvestatakse õppija vastused keskkonda ning õpetajal on võimalik saada kõigi õppijate vastustest ülevaade. Mõnel juhul on need vahendid ühes süsteemis koos (näiteks õpihaldussüsteemis), teisel juhul on tegemist eraldi vahenditega (Põldoja).

Enamjaolt olen loonud teste programmiga HotPotatose - eesti keeles ja matemaatikas - ja veebikeskonnas Quizlet - inglise keele sõnad (antud eelmainitud keskkonnad on täiendamisel). Samuti mõned aastad tagasi olen saanud teha ka interaktiivse tahvli SMART programmiga teste: Eesti maakonnad ja vapid, mis on koostatud koos Piret Joalaiuga ning avalikustatud Koolielus. 

Arvutipõhise testimise vahendite liigitamiseks koostasin lugemismaterjali põhjal kokkuvõtliku mõttekaardi:

Testide koostamise vahendiks valisin Quizlet, mis on veebipõhine keskkond sõnade, mõistete vms. õppimiseks ning kinnistamiseks mis tahes aines. Koostamiseks vajalik keskkonda registreerumine. Registreeruda saab luues konto kasutajanime ja parooliga või kasutada Facebooki kaudu sisselogimist.

Virtuaalseid harjutusi on antud keskkonnas lihtne luua, avalikustada ja harjutada.

Harjutuste loomiseks sisestasin pealkirja (Title). Soovitavalt ka lühikirjeldus (Description) ja aine valdkonna (Subjects).

Vasakpoolsest rippmenüüst võimalik valida, kas komplekt on avalik kõigile, ainult loojale, määratud gruppidele või pääseb ligi vaid määratud salasõna abil. Parempoolsest rippmenüüst saab valida, kas komplekti saab muuta ainult looja, määratud grupid või need, kellel on määratud salasõna. Antud valikud jätsin vaikimisi avalikuks ja looja poolt muudetavaks.

Määrates sõnakaartidele keelevalikud, lisa vasakusse tulpa põhisõna, paremale selle definitsioon või vaste (mõnes teises keeles). Võimalus kasutada vasaku tulpa põhisõna auto-define valikut (vaste tekib vasakusse tulpa), kuid 100%´lt kõikidele sõnadele tähendusi ei leia. Rida on võimalik kustutada, vajutades paremas tulbas olevale märgile X ja samuti asukohta muutmiseks kahesuunalisele noolele.

Programm Quizlet sisaldab harjutusi ...:

• Speller sobib võõrkeele õppimiseks, nt inglise keelset sõna hääldatakse ja õppijal tuleb see õigesti sisestada.
• Learn abil on samuti võimalik sõnu õppida. Võõrkeelse sõnale tuleb sisestada eestikeelne tõlge. Harjutuse aknas on kogu aeg näha, mitu sõna on veel jäänud (Remaining), mitu korda on eksitud (Incorrect) ja mitu õiget (Correct) vastust on sisestatud.
• Testi abil on võimalik sooritada enesekontrolliteste.
• Flashcards saab õppida sõnu, mõisteid vms. Kaardile on võimalik valida üks sõna (korrigeerides, kumb sõna ennem) või mõlemad (Both sides). 

... ja mänge:

• Scatter´s on vaja sõna vedada tähenduse peale. Kui valik on õige, kustuvad mõlemad ära. Mäng, mis sobib uute sõnade, tähenduste, lühi mõistete vm. õppimise alustamiseks.
• Space Race´s hakkavad sõnad ekraanilt läbi sõitma ja õppija peab võimalikult kiiresti sisestama vastavalt õppele tähenduse. Kui õppija mõnda vastust ei tea, siis antakse talle ette vastamata jäänud vastus ja tal tuleb see lihtsalt ümber kirjutada. Seejärel mäng jätkub.

Lisaks virtuaalsetele harjutustele on võimalus harjutust paberile printida, eelnevalt muutes pdf failiks.

Printimine

Samas on võimalus vistutada embed koodiga ajaveebi vm keskkonda, kuhu võimalik sisestada html koode ning harjutusi sooritada lehelt lahkumata.

Embed koodid

Keskkond on enamjaolt tasuta, tasuline on vaid piltide üles laadimine arvutist. Saadaval on suur valik tasuta pilte (Add Images -> Search Images). 

Valminud testid:

• Flashcards

• Learn

• Scatter

  

Valisin artiklite lehelt teadusartikli: Arvutipõhine hindamine kui mitmekülgne õppevahend (Computer-based assessment: a versatile educational tool. Computers & Education), mille autoriks on M. Thelwall.

Arvutipõhine hindamine on levinud Suurbritannia ülikoolides. Esialgu piirduti teksti põhinevatel lihtsatest küsimustest: küsimus ja valikvastus. Hiljem töötati välja süsteemid, et luua rohkem kasutajasõbralikke süsteeme ja laiema juurdepääsuga õppejõududele. Tänapäeval on antud süsteemid tasuta, kuid ka kommertslikel eesmärkidel. Lihtne kasutada online hindamise/testide loomiseks.

Küsimused ei põhine ainult tekstipõhiselt, vaid haaravad ka graafilisi ja multimeediumi võimalusi. Küsimuste tüüpideks võivad olla valikvastused, tekst, numbrilised ja matemaatilised vastused.

Arvutipõhist hindamist kasutatakse erinevates kontekstides, täites erinevaid funktsioone. See on tihti jagatud kujundavaks ja ka kokkuvõtvaks hindamiseks. On olemas kaks erinevat võimalust, kuidas hindamine võib olla kujundav: andes tagasisidet tulemuslikkuse ja ülesannete teostamisel omandatud oskuste eest.

Arvutipõhiste testidega on keerukamad turvalisuse protseduurid kui paberkandjal. Et kaitsta (üli)õpilaste juurdepääs testidele enne nende sooritamist, saab paberkandjal kirjalikud testid hoida kinnises ümbrikus, kuid elektroonilisi teste tuleb tavaliselt salvestada võrku ja samas kontrollida, et testide soorimine toimiks.

Turvalisuse tagamiseks oleks hea kokkuvõtva testi tegemiseks moodustada suur küsimuste pank, mis võiks hõlbustada õppejõul testi koostamiseks. Mitte ainult õppejõu poolt küsimuste valimine, vaid süsteem võiks olla automatiseeritud, loomaks testi juhuslikult valitud  küsimustega, mis on võetud küsimuste pangast. Mille tulemusel võib juhtuda, et igal õpilasel on testid erinevad küsimused, antud test küsimusi võib kasutada iga aasta - samaaegselt küsimuste panka täiendades, õpilastel on võimalus lahendada test elektrooniliselt ja kasvõi kodus ning valimata aega (testile on pandud ajaline piirang) - juhul kui on usaldusväärsus olemas.

Nii nagu on olemas mitut liiki elektroonilisi teste, on olemas ka erinevaid haridus motiive arvutipõhise hindamise kehtestamise kohta. On olemas ka mitte-haridus motiive. 

Haridusega seotud eesmärgid:

• Tulenevalt - arvutipõhine test parandaks (üli)õpilastel õppimise kogemusi.
• Vajalikkus - kirjalik test ei ole lahendus, näiteks iseõppimine CAL
• Otstarbekus - sama haridusega seotud eesmärke oleks võimalik täita nii, kuid käsitledes teisi  arvutistamise edendamist
• Effektiivsus - automaatselt salvestab töö aja
• Strateegia - eeldatavasti testimine annab positiivset mõju
• Poliitika - institutsionaalne poliitika edendab arvutipõhist hindamise kasutamist
• Teadus/eksperimendid - tulemuslikkuse hindamine.

(Thelwall, 2000)

Kasutatud materjalid:

• Põldoja, H. (kuupäev teadmata). Arvutipõhised testid. Loetud aadressil:  http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/arvutipohised-testid/
• Thelwall, M. (2000). Computer-based assessment: a versatile educational tool. Computers & Education, 34(1), 37–49. Loetud aadressil: http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0360131599000378

I kontakttund - 10.03.2013

Metaandmed - (õppe)materjalide märksõnad? Standard aastast 2002: IEEE LOM
http://ltsc.ieee.org/wg12/files/LOM_1484_12_1_v1_Final_Draft.pdf standardi tabel lk 10

Sisupakettide loomise vahendid:

myUdutu - slaidi metafoor

... on veebipõhine rakendus SCORM sisupakettide koostamiseks. Töö alustamisel pakub rakendus välja valiku erineva struktuuriga sisupakettide malle. Keerulisemad mallid võimaldavad hargnemisi, kus õppijale kuvatakse sisu sõltuvalt sellest, kuidas ta on etteantud ülesande lahendanud.

Õppematerjali kuvatakse slaididena, mille jaoks keskkond pakub erinevaid kujundusmalle. Teksti toimetamine käib veebipõhises tekstitoimetis, mille HTML vaate kaudu saab vistutada ka väljapool asuvat sisu. Ülesannete jaoks pakutakse 16 ülesande tüüpi (valikvastusega küsimus, tegevuste järjestamine, kuulamisülesanded jne). Erinevalt LeMill keskkonnast ei võimalda myUdutu teiste loodud materjale sirvida. Materjalide avaldamine myUdutu keskkonnas on tasuline, kuid tasuta on võimalik avaldada vesimärgiga kaitstud eelvaade ning laadida alla SCORM sisupakett. SCORM sisupaketi puhul töötavad interaktiivsed enesekontrolliharjutused tavalises veebiserveris ega vaja õpihaldussüsteemi.

Xerte - ka slaidi metafoor

Xerte on loodud eelkõige ülikoolide vajadusi silmas pidades. Tegemist on serveritarkvaraga, mida on võimalik siduda ülikooli kasutajakontodega ja õpihaldussüsteemidega (Moodle, Blackboard). Xerte sisupakett on jagatud slaidideks, kuhu lisaks tekstile ja meediasisule on võimalik lisada ka enesekontrolliharjutusi ja mänge.

GLOMaker

... on lihtne õppematerjalide koostamise vahend, mis pakub erinevaid pedagoogilisi malle õppematerjali koostamiseks. Kõigepealt tuleb valida sobiv pedagoogiline mall ning planeerida, millistest slaididest materjal koosneb. Seejärel on võimalik valida slaididele kujundused ja lisada sisu. GLO Makeri kujundusmallide juures on olulisel kohal videote ja muu meediasisu lisamine. GLO Maker võimaldab koostada ka kahte tüüpi interaktiivseid harjutusi – valikvastusega küsimused ning sõnade järjestamine.

Erinevalt teistest vahenditest ei võimalda GLO Maker vistutamise teel välist sisu lisada. See tähendab seda, et kõik videod tuleb lisada GLO Maker materjalile failidena. GLO Maker abil loodud õppematerjali saab eksportida flashipõhise veebilehena, kuid mitte SCORM sisupaketina. GLO Makeri jaoks on olemas ka Android mobiilitarkvara, mille abil saab tehtud õppematerjale nutitelefonidel kasutada.

Veebilehe metafoor:

INTEF eXe

Hispaaniakeelne kest, sisu on eestikeelne, Mozilla brauseris töötab! (exe arendus). sobib siis, kui tahame palju ühesuguseid materjale

LeMill

veebipõhine õppematerjalide koostamise keskkond.

LeMill keskkond jaguneb neljaks sektsiooniks:

• Materjalid (veebileheküljed, harjutused, tunnikavad)
• Meetodid (õppemeetodid, mängud jne)
• Vahendid (õpitarkvara, õppevahendid jne)
• Kogukond (kasutajad ja grupid)

Connexions

... sarnaneb mõnevõrra LeMill keskkonnaga. Kõik seal avaldatud õppematerjalid on samuti veebipõhised ning teised kasutajad saavad neist edasiarendamiseks koopiaid teha. Connexions keskkond on mõeldud eelkõige veebipõhiste õpikute koostamiseks. Kõige mugavam viis õppematerjali koostamiseks on laadida see üles Wordi dokumendina. Selle jaoks pakutakse spetsiaalset dokumendimalli, mille alusel koostatud dokument on võimalik konverteerida veebileheküljeks. Üles laetud dokumendi toimetamine on võimalik tekstiplokkide kaupa. YouTube poolt pakutavat vistutamiskoodi natuke täiendades on võimalik lisada ka videomaterjali (vt täpsemat juhendit). Connexions võimaldab õppematerjali eksportida peale SCORM formaadi ka PDF failidena ning EPUB formaadis e-raamatutena.

Teine teema: õppematerjalide koostamise vahendid

2. kodutöö ülesanne
Tutvudes lugemismaterjaliga: Õppematerjalide koostamise vahendid, olen kokku puutunud sisupakettide koostamise vahendiga eXe Learning ja veebipõhiste õppematerjalide koostamise keskkonnaga LeMill, kuid mingil põhjusel mitte kasutusse võetud. 

Antud vahendid olid teemaks Tiigrihüppe lisakursustes “Õppematerjalide loomine ja avaldamine Internetis”  ja “KooliMill-õppematerjalide koostamine veebipõhiste vahenditega“ - ei ole antud kursusi läbi viinud, kuigi viimasena nimetatud kursuse koolitusel olen osalenud koolitajana. Taimi on antud kursusi põhjalikulta kirjeldanud ning hea on lugeda ka õpetajate eelistusi.

Rohkem on kogemusi HotPotatose programmiga loodud testid - eesti keeles ja matemaatikas - ja veebikeskonnas Quizlet - inglise keele sõnad (antud eelmainitud keskkonnad on täiendamisel) ning blogidesse tööjuhendid.

Lugemismaterjalist osutasin valiku GLO Maker kasuks. Õpilaste taskutesse on jõudnud nutitelefonid ja miks mitte viia ka õpingud läbi telefonide "taskust" kättesaadavaks.

Programm on arvutisse installeeritav. 




Programmi avades tuleb valida sobiv pedagoogiline mall. 










Täita planeering, millistest slaididest materjal hakkab koosnema. Planeeringus juurde lisatavad slaidid on võimalik ühendada omavahel pidevjoonega, mis tuleb hiirega haarates ja järgmise slaidini lohistades.









Seejärel on võimalik valida slaididele kujundused ja lisada sisu. GLO Makeriga saab lisada pilte, flashi, mp3 helifaile, YouTube videosid. Lisaks meediafailide lisamisele on võimalik koostada teste.





Minu katsetused: Euroopa Liidu riikide loend

Programmis oli võimalus lülitada sisse abistav tekst, mis muutis toimetamise kergemaks ja arusaadavamaks. Programmi väljund on üpriski sarnane esitlusslaididele, mis ei tohiks olla võõras. Mulle meeldib, et salvestatud failid võimalik üles laadida FTP programmiga ja st. et ma ei pea olema sõltuv keskkonnast, mis vajamineval ajal ei pruugi töötada. Muudatusi on kerge teha, avades programmi ja uuesti salvestades ning FTP´s failid uuesti üle viia. Miinuseks võiks pidada seda, et pildi suurust muutes ei muuda paralleelset kõrgust ja laiust, mille tulemusel pildid võivad jääda kas liiga laiad või kitsad.

Esimene teema: Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

1. teema ülesandena tuleb:

• lugeda läbi eestikeelne lugemismaterjal “Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse“
• valida üks õppematerjalide repositoorium/referatoorium ning tutvustada selle võimalustega ja saadaolevate õppematerjalidega minu õpetatavas või mind huvitavas aines.
• valida artiklite lehelt esimese teema alt üks teadusartikkel ning lugeda see läbi.

Lugedes materjali "Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse" jäid silma aastaarvud 1970-ndate ja 1980-ndate lõpp, 1992 ja hilisemad aastaarvud.

Minu digimaailma sünniks võib nimetada 1992. aasta. Enne seda ma ei ole kasutanud personaalarvutit. 

Materjalis on mainitud, et 1980-ndate lõpus hakkasid Eesti koolidesse jõudma arvutid - Eestis toodetud personaalarvuti JUKU. (Põldoja, 2012). 1992 aastal oli minu esimene kogemus personallaarvutiga, milleks oli JUKU. See oli arvutiringi tund 5. klassis ja mäletan sellest ajast ülisuurt (8 või 5¼ tolline) floppy disketti ning ussimängu. Edasised mälestused on juba 1990-ndate lõpus.

Õpiobjektid

Õpiobjektide mõistet on defineeritud erinevalt: 

• Õpiobjekti mõiste pärineb aastast 1992, mil e-õppe ekspert Wayne Hodgins tuli mõttele, et e-õppe valdkond võidaks sellest, kui õppematerjale saaks lihtsalt kuid standardiseeritud viisil väiksematest osadest kokku panna ja erinevates õpisituatsioonides taaskasutada.
• 1997. aastal, kui James J. L’Allier defineeris õpiobjekti kui “väikseim iseseisev õpikogemus, mis sisaldab eesmärki, õpitegevust ja hindamist”
• 2002. aastal valminud õpiobjektide metaandmete standard IEEE Learning Object Metadata defineerib õpiobjekti kui “mistahes digitaalne või mittedigitaalne objekt, mida võib kasutada õppimiseks, hariduses või koolituses”
• 2000. aastal pakkus David Wiley välja alternatiivse definitsiooni, mis oli ära piiratud ainult digitaalsete materjalidega: “mistahes digitaalne materjal, mida saab kasutada õppimise toetamiseks”

(Põldoja, 2012)

Õpiobjektide standard SCORM toob välja järgmised 6 tunnust, millele õpiobjekt peaks vastama:

1. Käideldavus (accessibility): võimalus saada õpiobjektile ligipääs eemal asuvast kohast ning edastada see mitmetesse eri kohtadesse.
2. Kohandatavus (adaptability): võimalus kohandada õpiobjekti lähtudes õppija või organisatsiooni vajadustest.
3. Kokkuhoid (affordability): võimalus suurendada efektiivsust ja tootlikkust vähendades õppematerjali edastamise aega ja maksumust.
4. Vastupidavus (durability): võime pidada vastu tehnoloogia arengule ilma, et õpiobjekt vajaks kulukat ümberdisainimist või ümberprogrammeerimist.
5. Koostalitlusvõime (interoperability): võimalus võtta ühe vahendiga koostatud õpiobjektid ja kasutada neid teises kohas teistsugusel tarkvaraplatvormil.
6. Korduvkasutus (reusability): paindlikkus kasutada õpiobjekti mitmetest erinevates rakendustes ja õpikontekstides.

(Põldoja, 2012)

Õpiobjektide levitamise vahendid

Lihtsamal juhul võib iga õpetaja ja õppejõud avaldada digitaalse õppematerjali oma koduleheküljel, ajaveebis või muul personaalsel platvormil (Põldoja, 2012). Nõustun kursuse materjalides oleva väitega, et paraku muudab see keerulisemaks õppematerjali võimalike huviliste poolt, kuna otsingumootorid ei erista õppematerjale tavalistest veebilehekülgedest. Et võimalusi muuta lihtsamaks ja kättesaadavamaks on arendatud spetsiaalsed platvormid digitaalsete õppematerjalide levitamiseks.

Õpiobjektide repositooriumid (repository)on spetsiaalsed andmebaasirakendused elektrooniliste õppematerjalide ja neid kirjeldavate metaandmete hoidmiseks. 

Õpiobjektide repositooriumide üheks eriliigiks on referatooriumid (referatory). Nende puhul hoitakse andmebaasis ainult õpiobjektide metaandmeid.   

Repositooriumid, mis on suunatud eesti haridusele. Olen kasutanud nii mõndagi õppematerjali ning soovitanud kasutada ka kolleegidel: : Koolielu, Miksike, LeMill, e-Õppe Arenduskeskuse repositoorium.  Tuleb tunnistada, et Miksike on isegi rohkem kasutatav pranglimise (peast arvutamise) eesmärgil. Lisaks olen enda loodud õpiobjekte avaldanud Koolielus.

Tuntuimad ülemaailmsed repositooriumid ja referatooriumid:

• MERLOT
• OER Commons
• Learning Resource Exchange 
• Connexions
• Curriki
• Khan Academy 

(Põldoja, 2012)

Lähemalt tutvustan repositooriumi Khan Academy, mis sisaldab videoloenguid erinevatel teemadel.

Kasutajaks registreerimine on tasuta ja lehe vaike keeleks on inglise keel (kerides lehe lõppu/alla saab valida teiste võõrkeelte vahel, kuid eesti keele valik sealt nimekirjast puudub). Khan Academy videote tõlkimise ja eestikeelsete originaalvideote loomisega tegeleb MTÜ KAE Kool.

Antud lehel on võimalik:

• vaadata üle 3900 erinevate ainete valdkondades õppevideosid; 
• lahendada erinevaid ülesandeid omas tempos.

Antud lehel on võimalus õpetajal registreerida end kasutajaks ja määrata end nö Coach´ks (treeener).  Selle võimalusega saavad õpilased liita end tema alla ja meie mõistes moodustuks see nö virtuaalseks klassiks.

Enda kasutaja andmeid uurides märkasin, et Khan Academy salvestab, kui kaua olen oma aega veetnud (minutites) videode vaatamisele ja ülesannete lahendamisele. Statistikat näidatakse ka teemade ja kasutajate järgi (nt mis teemal ja kelle videot oled vaadanud).

Nii Khan Academy kui ka MTÜ KAE Kooli leht on hea võimalus kasutamaks õppetöös, lihtsustades arusaamist ja aega kokkuhoides.

Et teada saada lehe rohkematest võimalustest, ei piisa 6 tunnist. Selleks oleks vaja kaasa haarata õpilasi (rakendada coach staatus), et uurida sügavamalt, mida antud videoloengute repositoorium meile pakub.

Õppematerjalide metaandmed
Et võimaldada õppematerjale repositooriumides paremini leida ning sirvida on õppematerjalid varustatud neid kirjeldavate metaandmetega. Metaandmete hulka kuuluvad näiteks materjali pealkiri, autor, avaldamise aeg, keel jne. 

On välja töötatud õpiobjektide metaandmete standard IEEE Learning Object Metadata(IEEE LOM), mis avaldati 2002. aastal. LOM standard pakub õppematerjali kirjeldamiseks 58 elementi, mis on jagatud 9 kategooriasse:

1. Üldine (General): materjali pealkiri, keel, kirjeldus, märksõnad jms üldinfo.
2. Elutsükkel (Life Cycle): materjali versioon, autor ja avaldamise aeg.
3. Meta-metaandmed (Meta‐Metadata): metaandmete sisestaja, keel ja sisestamise aeg.
4. Tehniline (Technical): õppematerjali formaat, suurus, asukoht, tehnilised nõudmised materjali kasutamiseks, kestvus.
5. Hariduslik (Educational): õppematerjali interaktiivsuse tüüp ja tase, õppematerjali tüüp, sihtgrupp, kontekst, vanuseaste, keerukuse tase, omandamiseks kuluv aeg, pedagoogiline kirjeldus.
6. Õigused (Rights): litsents, maksumus.
7. Suhe (Relation): suhe teiste õppematerjalidega.
8. Annotatsioonid (Annotation): materjali kohta kirjutatud kommentaarid.
9. Klassifikatsioon (Classification): materjali sidumine õppekava teemadega.

(Põldoja, 2012)

S. Higginsi teadusartikkel: The Impact of Interactive Whiteboards on Classroom Interaction and Learning in Primary Schools in the UK,  uuriti Inglismaal "IKT integreerimine kirja- ja arvutusoskuse strateeriatega", kus interaktiivsed tahvlid paigaldati Inglismaa 6. piirkonnas üle 80. koolis 9.-11. aastaste õpilaste klassiruumidesse. Teadusuuringu hindamiseks koguti mitmest allikast andmeid, kaasa arvatud õpilaste saavutused, struktureeritud õppetunni tähelepanekuid ja õpetajate ning õpilaste ettekujutusi. Tulemused näitasid, et interaktiivse tahvli kasutamine tegi muudatusi õpetajatel tava tehnoloogia kasutamises ja klassi koostöös. Asjaosalistele olid arusaamad valdavalt positiivsed, kuid riiklike testide saavutusteks olid õpilastele mõjunud väga vähe ja lühiajaliselt. See aga tekitas uued küsimused ja mõtted.

Kasutatud materjalid:

• Higgins, S. (2010). The Impact of Interactive Whiteboards on Classroom Interaction and Learning in Primary Schools in the UK. In M. Thomas & E. C. Schmid (Eds.), Interactive Whiteboards for Education: Theory, Research and Practice (pp. 86–101). Hershey, Pa: IGI Global. Loetud aadressil: http://dro.dur.ac.uk/6751/1/6751.pdf?DDD29+ded4ss+d67a9y
• Põldoja, H. (2012). Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse. Loetud aadressil http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/sissejuhatus-digitaalsetesse-oppematerjalidesse/

Õpileping

Antud kursuse käigus koostatud õpilepingu juhend/ülesanne.

Teema: Digitaalsete õppematerjalide koostamine

Eesmärgid

Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?

Täiendada oma teadmisi digitaalsete õppematerjalide loomise osas. Leides enda jaoks mõni uus ja kasulik vahend -> praktiseerimine, praktiseerimine ja kogemuste edasi andmine. Üle korrata teemad: õppematerjalid ja autoriõigus, allikmaterjalidele viitamine, õppematerjalide kvaliteet. Oodates teemat: uued tehnoloogiad õppematerjalide koostamiseks. Grupitöö kaaslasetega edukas koostöö. 

Strateegiad
Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?

Töötan läbi kursuse käigus loengumaterjalid ja kohustusliku kirjanduse, lisana info otsing Internetist. Osalen kontaktpäevadel, katsetades erinevaid keskkondi, jälgin kursusekaaslaste blogisid ja jagan enda uusi kogemusi.

Vahendid/ressursid
Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?

Õppejõud, kursusekaaslased -> kursuse, kursusekaaslaste (RSS vood, EduFeedr) ja minu ajaveeb. Lisaks e-kirjalist, Skype.

Materjalid -> loengu materjalid, kursuse kohustuslik kirjandus, teadusartiklid (Mendeley)

Tehnoloogilised -> arvuti, Internet, erinevad programmid, vajalikud veebipõhised kontod

Aeg -> iga vaba hetk pühendada õppimisele

Hindamine
Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda?

Kursus on edukalt sooritatud, juhul kui olen suutnud kodu- ja seminaritööd (praktiline osa) esitada korrektselt ja  õigeaegselt. Püüdes jälgida ja kommenteerida  teiste kursuslaste ajaveebe. Grupitöö on olnud edukas ja selle esitlemine heal tasemel. Tunnen, et olen saanud uusi teadmisi ja leidnud vahendi, mis tekitab Ohoooo-efekti :)

Refleksioon
Mis minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks? Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema? Mis on minu tugevad ja nõrgad küljed? Mida ma peaksin järgmisena tegema? 

 Nendele küsimustele kirjutan vastuse kursuse lõpus :)

Digitaalsete õppematerjalide koostamine – sissejuhatus

IFI7053 Digitaalsete õppematerjalide koostamine (3 EAP)
Kursuse blogi: http://oppematerjalid.wordpress.com/
Kontakttundide maht: 12
Aine lõppeb eksamiga.

Eesmärk: Võimaldada digitaalsete õppematerjalide koostamiseks vajalike põhiteadmiste ja üldoskuste omandamist ning ülevaate saamist digitaalsete õppematerjalide koostamise tehnoloogiatest ja vahenditest.


Teemad:

1. Õpiobjekti mõiste. 
2. Õpiobjektide repositooriumid. 
3. Õpiobjektide kirjeldamine metaandmetega. 
4. IEEE LOM.
5. Vahendid õpiobjektide ja sisupakettide loomiseks. 
6. SCORM, IMS Common Cartridge. 
7. Arvutipõhine testimine. IMS QTI. 
8. Vahendid küsimuste ja testide koostamiseks. 
9. Uued tehnoloogiad õppematerjalide koostamiseks: e-õpikud, interaktiivsed tahvlid, taskuhääling.
10. Õppematerjalid ja autoriõigus, avatud sisulitsentsid, avatud õppematerjalid. 
11. Allikmaterjalidele viitamine. 
12. Õppematerjalide kvaliteet.

Õpiväljundid:

- teab peamisi tehnoloogiaid ja vahendeid digitaalsete õppematerjalide koostamiseks 

- oskab koostada õpiobjekte ja sisupakette ja kirjeldada neid metaandmetega 

- oskab koostada arvutipõhiseid teste 

- teab õppematerjalide koostamisega seotud autoriõiguse ja viitamise reegleid

Eksami hinne moodustub kahest komponendist: 

- individuaalse tööna tehtud ajaveebipostitused (70%) 

- rühmatööna valminud õppematerjal (30%)

Kontaktpäevad:

10.03.2013 – Seminar (õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid, õppematerjalide koostamise vahendid,  arvutipõhine testimine, rühmatöö teemad)

07.04.2013 – Seminar (uued tehnoloogiad õppematerjalide koostamiseks, õppematerjalide autoriõigus, rühmatööde juhendamine)

05.05.2013 – Seminar (allikmaterjalidele viitamine, õppematerjalide kvaliteet, rühmatööde esitlused)

Iseseisev töö e-õppe vormis on jagatud seitsmeks teemaks, mis igaüks kestab 2 nädalat. Neile eelneb sissejuhatav nädal. Ülesande esitamise tähtajaks on teise nädala lõpp.

1. Sissejuhatus kursusesse (28.01–03.02)

2. Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid (04.02–17.02)

3. Õppematerjalide koostamise vahendid (18.02–03.03)

4. Arvutipõhised testid (04.03–17.03)

5. Uued tehnoloogiad õppematerjalide koostamiseks (18.03–31.03)

6. Õppematerjalide autoriõigus (01.04–14.04)

7. Allikmaterjalidele viitamine (15.04–28.04)

8. Õppematerjalide kvaliteet (29.04–12.05)

Iseseisvate tööde esitamise tähtaeg: 12.05

Eksam: 20.05